Nutitelefon on saanud 71% uuringus osalenud eestlaste jaoks töövahendiks, kuid järgmise arenguhüppena ei oodata eeskätt paremat jõudlust ega kaamerat. Samsungi tellitud uuringus nimetas 31% vastajatest tuleviku kõige olulisemaks omaduseks kiiremat laadimist ja pikemat aku tööiga. Täpselt sama suur osa peab akut ka oma telefoni suurimaks praeguseks piiranguks.
Tulemus näitab selget vahet tehnoloogiasektori avaliku arutelu ja kasutaja argipäeva vahel. Kui pikemat aku tööiga ja kiiremat laadimist pidas tuleviku tähtsaimaks arenguks 31% Eesti vastajatest, siis paremaid tehisintellekti võimalusi nimetas 17%, sujuvamat mitme ülesande täitmist 15% ning paremat ühilduvust teiste seadmetega 12%. Kiirema jõudluse valis 9%.
„Telefonitootjad räägivad praegu palju tehisintellektist, kuid kasutaja hindab uut funktsiooni alles siis, kui põhiasjad teda alt ei vea. Kui aku saab keset päeva tühjaks või ühe ülesande täitmiseks tuleb korduvalt rakendusi vahetada, jääb ka kõige nutikam lahendus tagaplaanile,“ ütles Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi.
Uuringus osalenud vastajatest 71% kasutab nutitelefoni tööga seotud tegevusteks. Kõige sagedamini suheldakse telefonis kolleegide või klientidega sõnumirakenduste kaudu: selle nimetas oma peamiseks töötegevuseks 28% kõigist vastajatest. E-kirjadele vastamine oli esikohal 26% jaoks.
Töökalandri haldamist ja ülesannete planeerimist nimetas peamise tegevusena 9%, dokumentide või esitluste läbivaatamist 5% ning videokoosolekutel osalemist 3% vastajatest. See viitab, et telefon ei ole enamiku jaoks veel arvuti täiemahuline asendaja, vaid tööpäeva ühenduslüli: sealt liiguvad sõnumid, kirjad, lingid, kinnitused ja kiired otsused.
„Üks telefonis tehtav tööülesanne koosneb harva vaid ühest sammust. Sõnumist avatakse link, dokumendist otsitakse number, kalendrist kontrollitakse aega ning vastus saadetakse tagasi teises rakenduses. Iga ümberlülitus tundub eraldi väike, kuid kokku võib see töövoogu aeglustada ja tähelepanu katkestada,“ märkis Kivi.
Aku järel ongi Eesti vastajate suurimad praegused probleemid mitme ülesande samaaegse täitmise keerukus (22%) ja liiga väike ekraan (17%). Kokku nimetab üht neist kahest oma telefoni peamiseks piiranguks 39% vastajatest. Kaamera kvaliteeti peab suurimaks probleemiks vaid 4% ja aeglast jõudlust 6%.
„Tulemused ei ütle, et tehisintellekt pole oluline. Need ütlevad, et AI peab lahendama päris probleeme ehk aitama infot kokku võtta, vähendama tarbetut rakenduste vahel liikumist ja võimaldama tööd sujuvalt teises seadmes jätkata. Nutikus ei tohiks olla eraldiseisev trikk, vaid osa katkestusteta töövoost,“ lisas Kivi.
Uuringu põhjal on nutitelefonide areng jõudmas etappi, kus kasutaja ei mõõda seadme nutikust enam üksnes funktsioonide hulga, vaid katkestuste arvu järgi. Töövahendina võidab telefon siis, kui see peab päeva vastu, hoiab vajaliku info korraga kättesaadavana ning ei sunni inimest iga väikese sammu järel oma tähelepanu ümber lülitama.
„Rööprähklejad on lahenduse leidnud Samsungi volditavatest telefonidest, sest nende Mitmikakna funktsioon lubab tegeleda mitme ülesandega samal ajal. Näiteks saavad kasutajad osaleda samal ajal koosolekul ja teha märkmeid,“ rääkis Kivi.
Samsung on olnud volditavate telefonide kategooria arendamisel üks järjepidevamaid tegijaid. Counterpoint Research andmetel kasvas 2025. aasta III kvartalis üleilmne volditavate nutitelefonide turg aastaga 14% ning Samsung haaras umbes 64% üleilmsest volditavate seadmete turust. Esimene Galaxy Fold jõudis turule 2019. aastal ning tänaseks on seadmeid arenenud seitsme põlvkonna jooksul järjest õhemaks, kergemaks ja töökindlamaks.
