Jaanus Riibe (Reformierakond) esitas täna Tallinna Linnavolikogule eelnõu tehisintellekti ehk AI töörühma loomiseks, et muuta linnateenused kiiremaks, vähendada bürokraatiat ja anda tallinlastele lihtsamad tööriistad linnaga suhtlemiseks. Töörühma eesmärk on aidata Tallinnal võtta AI kasutusele praktilistes kohtades, alates info leidmisest kuni lubade, taotluste ja linnasiseste tööprotsesside kiirendamiseni.
Reformierakonna fraktsiooni liikme Jaanus Riibe sõnul ei saa Tallinn jääda Euroopa suurlinnadest maha olukorras, kus paljud linnad kasutavad juba AI-lahendusi linlaste igapäevaelu lihtsustamiseks. „Tallinn ei tohiks jääda tehisintellekti arengute kõrvaltvaatajaks. Näiteks Euroopa linnades katsetatakse juba AI-põhiseid virtuaalassistente, tõlkeabi sotsiaalteenustes ja tööriistu lubade menetlemise kiirendamiseks. Helsingi on loonud avaliku AI-registri, kus elanikud näevad, kuidas ja millistes linnateenustes tehisintellekti kasutatakse. Tallinnal on kõik eeldused teha siin ka kiire areng, mitte tehnoloogia pärast, vaid selleks, et inimene saaks linnalt kiiremini vastuse ja teenuse kätte väiksema vaevaga.“
„Tallinna elanik ei peaks tundma, et linnaga suhtlemine on aeglane, bürokraatlik või sõltub sellest, kas ta oskab leida õige ametniku või õige veebilehe. AI saab teha lihtsamaks näiteks info leidmise koolikoha, lasteaiakoha, sotsiaalteenuste, lubade, parkimise, teetööde või linnatranspordi kohta. Eesmärk peab olema parem teenus tallinlasele, vähem bürokraatiat ja kiirem vastus. Küsimus ei ole enam selles, kas AI muudab avalikku sektorit, vaid selles, kas linn suudab seda kasutada targalt, läbipaistvalt ja linnaelanike huvides,“ ütles Riibe.
Eelnõu järgi hakkaks Tallinna Linnavolikogu juurde loodav töörühm kujundama linna AI kasutamise põhimõtteid, kaardistama võimalikke kasutuskohti ning tegema ettepanekuid konkreetsete Tallinna AI-pilootprojektide käivitamiseks. Riibe sõnul võiks Tallinn alustada praktilistest lahendustest, mis puudutavad paljusid linlasi. Ta toob välja näiteks AI-põhise linna infonõustaja erinevates keeltes, korduvate taotluste ja päringute lihtsustamise ning linnasiseste tööprotsesside lihtsustamise kohtades, kus ametnike aeg kulub praegu korduvatele käsitööna tehtavatele ülesannetele.
„Tallinnas jutustatakse sageli nutikast linnast, aga nutikus peab väljenduma selles, et inimene saab oma küsimusele kiiremini vastuse ja probleemile lahenduse. Kui AI aitab lühendada ooteaegu ja teha linna teenused paremini kättesaadavaks, siis tuleb sellega süsteemselt tegeleda. Tallinnas on tegelikult olemas tugev digivõimekus, head ülikoolid, ettevõtted ja tipptasemel eksperdid. Meie töörühma eesmärk on need teadmised linna teenistusse koondada,“ lausus Riibe.
Riibe rõhutas ka, et AI kasutamine linnas peab olema läbipaistev ja kontrollitav. Tema sõnul peab Tallinna elanikul olema õigus teada, kus ja kuidas AI-d kasutatakse. „Linnal tuleb luua selged reeglid, avaliku ülevaate AI kasutuskohtadest ning põhimõte peab olema, et lõplik vastutus jääb inimesele,“ ütles Riibe.
Eelnõu kohaselt oleks töörühma ülesanne töötada välja Tallinna AI kasutamise eetilised põhimõtted ja juhendid, hinnata võimalikke riske, teha ettepanekuid linnateenuste ja tööprotsesside tõhustamiseks ning valmistada ette konkreetsed pilootprojektid. Töörühm võiks Riibe sõnul esitada esimesed ettepanekud kuue kuu jooksul. Töörühm tegutseks Tallinna Linnavolikogu juures nõuandva organina. Selle töösse kaasataks linnavolikogu ja linnavalitsuse esindajad, IT- ja digivaldkonna spetsialistid, tehisintellekti ja andmeteaduse eksperdid, kõrgkoolide ja teadusasutuste esindajad ning kodanikuühiskonna esindajad.